Postituskuupäev: 1. aprill 2024
Üldiselt arvatakse, et mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem tsemendiosakesed adsorbeerivad polükarboksülaatvett redutseerivat ainet. Samal ajal, mida kõrgem on temperatuur, seda ilmsemalt tarbivad tsemendi hüdratatsioonitooted polükarboksülaatvett redutseerivat ainet. Nende kahe mõju koosmõjul halveneb betooni voolavus temperatuuri tõustes. See järeldus võib hästi seletada nähtust, et betooni voolavus suureneb, kui temperatuur järsult langeb, ja betooni languskadu suureneb temperatuuri tõustes. Ehituse käigus aga selgus, et betooni voolavus on madalatel temperatuuridel halb ning segamisvee temperatuuri tõstmisel suureneb betooni voolavus peale masinat. Seda ei saa ülaltoodud järeldusega seletada. Selleks tehakse katseid, et analüüsida, selgitada välja vastuolu põhjused ja pakkuda betoonile sobiv temperatuurivahemik.
Et uurida segamisvee temperatuuri mõju polükarboksülaatvett redutseeriva aine dispersiooniefektile. Tsemendi ja superplastifikaatori sobivuse testi jaoks valmistati vastavalt vesi temperatuuril 0 °C, 10 °C, 20 °C, 30 °C ja 40 °C.
Analüüs näitab, et kui masinast väljas olev aeg on lühike, siis tsemendisüdame paisumine esmalt suureneb ja seejärel temperatuuri tõustes väheneb. Selle nähtuse põhjuseks on see, et temperatuur mõjutab nii tsemendi hüdratatsioonikiirust kui ka superplastifikaatori adsorptsioonikiirust. Kui temperatuur tõuseb, seda kiirem on superplastifikaatori molekulide adsorptsioonikiirus, seda parem on varase dispersiooniefekt. Samal ajal kiireneb tsemendi hüdratatsioonikiirus ja suureneb hüdratatsioonitoodete veesisaldust vähendava aine tarbimine, mis vähendab voolavust. Tsemendipasta esialgset paisumist mõjutab nende kahe teguri koosmõju.
Kui segamisvee temperatuur on ≤10 °C, on superplastifikaatori adsorptsioonikiirus ja tsemendi hüdratatsioonimäär mõlemad väikesed. Nende hulgas on kontrolliv tegur vett redutseeriva aine adsorptsioon tsemendiosakestele. Kuna madalal temperatuuril on vett redutseeriva aine adsorptsioon tsemendiosakestele aeglane, siis on algne vee redutseerimise kiirus madal, mis väljendub tsemendilobri madalas esialgses voolavuses.
Kui segamisvee temperatuur on vahemikus 20–30 °C, suureneb vett redutseeriva aine adsorptsioonikiirus ja tsemendi hüdratatsioonikiirus samal ajal ning vett redutseeriva aine molekulide adsorptsioonikiirus suureneb rohkem. ilmselgelt, mis kajastub tsemendilobri esialgse voolavuse suurenemises. Kui segamisvee temperatuur on ≥40°C, suureneb tsemendi hüdratatsioonimäär oluliselt ja muutub järk-järgult kontrollivaks teguriks. Selle tulemusena väheneb vett redutseerivate ainete molekulide netoadsorptsioonikiirus (adsorptsioonikiirus miinus tarbimiskiirus) ning tsemendilobris ilmneb ka ebapiisav vee vähenemine. Seetõttu arvatakse, et vett redutseeriva aine esialgne dispergeerimisefekt on parim, kui segamisvee temperatuur on vahemikus 20 kuni 30 °C ja tsemendilobri temperatuur on vahemikus 18 kuni 22 °C.
Kui masinast väljas olev aeg on pikk, on tsemendilobri paisumine kooskõlas üldtunnustatud järeldusega. Kui aega on piisavalt, võib polükarboksülaadi vett redutseeriva aine adsorbeerida tsemendiosakestele igal temperatuuril, kuni see on küllastunud. Kuid madalatel temperatuuridel kulub tsemendi hüdratatsiooniks vähem vett vähendavat ainet. Seetõttu suureneb tsemendilobri paisumine aja jooksul koos temperatuuriga. Suurendada ja vähendada.
See test ei arvesta mitte ainult temperatuuri mõju, vaid pöörab tähelepanu ka aja mõjule polükarboksülaadi vett redutseeriva aine dispersiooniefektile, muutes järelduse konkreetsemaks ja lähedasemaks tehnilisele tegelikkusele. Tehtud järeldused on järgmised:
(1) Madalatel temperatuuridel on polükarboksülaadi vett redutseeriva aine dispersiooniefekt ilmselge õigeaegsus. Segamisaja pikenedes suureneb tsemendilobri voolavus. Segamisvee temperatuuri tõustes tsemendilobri paisumine esmalt suureneb ja seejärel väheneb. Masinast väljuva betooni oleku ja kohapeal valatava betooni oleku vahel võib olla olulisi erinevusi.
(2) Madala temperatuuriga ehituse ajal võib segamisvee soojendamine aidata parandada betooni voolavuse mahajäämust. Ehituse ajal tuleks tähelepanu pöörata vee temperatuuri kontrollile. Tsemendilobri temperatuur on vahemikus 18–22°C ning masinast väljudes on selle voolavus parim. Vältige ülemäärasest veetemperatuurist tingitud betooni voolavuse vähenemist.
(3) Kui masinast väljas olev aeg on pikk, väheneb temperatuuri tõustes tsemendilobri paisumine.
Postitusaeg: aprill-01-2024
